EST | ENG | RUS

A.Adamsoni ateljeemuuseum

Täpsem info: www.amandusadamson.eu

Paldiski Nikolai kirik

Täpsem info: www.eelk.ee/paldiski

Pakri Poolsaare matkaraja kirjeldus

Raja pikkus: 26 km
Raja läbimise aeg: 6,5 tundi
Rada avati: 20.juunil 1999.a.

  1. Peetri kindlus (Muula mäed). Kindluse ja sõjasadama rajamist alustati Peeter I juhtimisel ja tema joonistatud kavandite alusel 1718.a Algselt plaanitud suurest kompleksist peakindlusega Väike-Pakri saarel ja väiksemaehitisega mandril, ehitati valmis ainult Pakri neemel asuv kindlus.
    13 meetri sugavuse vallikraaviga ümbritsetud, 5 kolmnurkse bastioniga kindlus on paekivist välja raiutud. 1768.aastaks valminud kantsi mõõdud olid 447x1067 m Kindluse, linna ja sadama hitusel töötasid sunnitöölised, keda saadeti siia kogu suurelt Venemaalt. Esimesed siia tööle saadetud olnud vanausulised, kes keeldunud habemeid maha ajamast. Linna ehitustööde alguses oli asula nimi Rogerwiek, mis hiljem,1762. aastal tsarinna Katariina II käsul nimetati ümber Baltiiski Portiks. Sealt on tulnud eestistatud vorm - Paldiski, mis aastal 1933 saigi linna ametlikuks nimeks. Pakri poolsaarelt Väike - Pakri saareni planeeritud muulist , mis pidanuk hakkama merekindluse mõlemaid osi ühendama, valmis 2 m kõrgusena 380 meetrine lõik, mille meri on uhtunud tänapäeval Muula mägedest hästi jälgitavaks madalikuks. Siit avaneb suurepärane vaade ka Paldiski Põhjasadamale, mille rajamist kaubasadamana alustati juba 1760. 1921.a. sai sadam vabasadama õigused ja rekonstrueeriti 1924.aastaks. Nõukogude okupatsiooni ajal 1939 -1994 oli sõjasadam ja praegu taas kaubasadam . Vee sügavus sadama basseinis on 5-7 m ja sadam on praktiliselt jäävaba. Muula mäed olid enne II maailmasõda rahvapidustuste paigaks.
  2. Uuga paekallas. Siit algab Pakri maastikukaitseala, mille kõige ilmekam element on klindiastang. Paekallas kerkis merest umbes 7000 a. tagasi. Uuga vaatepunkti kohal saab ilmeka läbilõike paljandist. Ülevalpool on näha ordoviitsiumi lubjakivid, allpool rohelise lademena glaukoniitliivakivi ning samas ilmneb ka pruunika kivimina põlevkivi, Kihistud on tähistatud plaadikestega. Meri klindi vastas on üle 20 m sügav. Uuga paekalda kohal Rätsepa talus sündis (1855.a.) ja veetis oma varajase lapsepõlve kunstnik A.Adamson. Uugalt veidi poolsaaare tipu suunas asub trepilaadne koht,millest on võimalik alla laskuda. Vähevilunud matkajatel ei soovitaks seda siiski iseenese ohutuse huvides kasutada!
  3. Pakri tuletorn ja neem. Neeme tipul ulatub astangu kõrgus 25 meetrini,astangu ülemised kihid on ordoviitsiumi lubjakivid, alumised ordoviitsiumi ja kambriumi liivakivist ning kiltsavist. Siin tõuseb kalju vahetult merest ja kaljupragudes elutseb Eestis ainulaadne pingviiniliste liiki kuuluv krüüsel. Pangal asub paekivist 52,3 meetri kõrgune tuletorn, mis on ehitatud 1889.a. ja on kasutusel ka praegu. Tuletorni taga, metsas on säilinud militaarrajatisi 1940.aastast. Neemel on näha ka I Maailmasõja ajal rajatud 3 suurtükipatarei ja tulejuhtimistorni varemed. Nähtaval on ka I maailmasõja ajal poolsaarele rajatud raudtee muldkeha . Astangul levib tüüpiline loopealsete taimestik - valge ja kollane kukehari, karvane hunditubakas, anemoon jne. Piirivalvekordonist ca 300 meetrit edasi minnes jääb teele prožektoritorn mille juures on veerohketel aegadel väga ilus kosk (eriti talvel).
  4. Leetse paekallas. Leetse kohal jaguneb paekallas kaheks astanguks. Siin asub Leetse kihistu stratotüüp ja vanim kirjeldatud põlevkivi leiukoht. Testepere paemurrus on kihtide piirid tähistatud metallplaadikestega. Astangu nõlval esineb arvukalt langallikaid ja väikejugasid, mis varakevadel pakuvad elamusi, kuid suveks kuivavad. Siin poolsaare randa uhtva Lahepere lahe rannik on valdavalt kivine, kuid siin leidub ka kauneid liivarandu ja männitukki. Poolsaare tipu lähedal,astangu all asub Kaitsejõudude lasketiir.
  5. Leetse mõis. Leetse supelranna kohal, astangul, paikneb endine Leetse mõisa südamik, mis oli 17.sajandist alates tunnustatud väljasõidu ja suvituskoht Peterburi aadliperedele Tänaseks on enamik mõisahooneist varemeis, küll aga tegeldakse tasapisi nende restaureerimisega. Leetse mõisast idas paiknevad nõukogude raketibaasist jäänud angaaride varemed. Mõisast mereni laiub pangamets, mis koosneb lehtpuudest ja metsaalust iseloomustavaks taimestikuks on sõnajalad.
  6. Leetse laagriplats. Siin levib liivaste rannamoodustiste vöönd nõmmemetsadega. Meres oleva hiidrahnu - Saunakivi kõrgus on 3,5 m ja ümbermõõt 17,2 m. Okupatsiooni ajal asus siin üks osa raketibaasist ja sõjaväe laskemoonalaod
  7. Joad. Merikülas väikese oja suudmes asuva Valli joa kõrgus on 2,2 m. Kagu pool asuva Raja (ka Põllküla) joa kõrgus on 2-2,5 m, Vanaaseme (ka Kersalu) joal 2,5-3 m. Kõik joad asuvad väikeste, enamasti süvendatud ojade suudmes. Kuna ojade valglad on väikesed, ei ületa suurveeaegade vooluhulk 20 l/s. Suvel on joad kuivad, talvel aga jäätuvad.
  8. Leetse-Lepiku talukalmistu. Andmed Lepiku talu rajamisest pärinevad 18.sajandist, kui mereranda sattus laevahukust pääsenud Iiri meremees. Lepikusse ehitatud onnist sai alguse jõukas Lepiku talu, mille peremees Jakob (1831-1915) rajas kodukalmistu. Nikolai Triik (1884-1940) sündis Tallinnas, kuid omas tihedaid sidemeid Leetese-lepikul elavate sugulastega. 1901-1905.a. õppis Triik Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis. Kunstniku tippteosteks on J.Liivi, K.Mägi, A.Laikmaa, O.Lutsu ja G.Suitsu portreed ning õlimaal “Leetse rand õhtul”. Kunstnik maeti Leetse-Lepiku talukalmistule. 1965.a. pandi tema hauale mälestuskivi. Kalmistu on muinsusmälestis. Matkaraja kirjeldus on koostatud Hr. Velju Ranniku koostatud materjalidele tuginedes

Ürituste kalender

E T K N R L P
12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031

Viimased uudised

  • 14.03.2017 | Pakri poolsaarel viiakse läbi Kaitseliidu väljaõpetLoe edasi...
  • 13.03.2017 | Kevadised teetööd Peetri ja Kalmistu tänavatel toovad kaasa nii ajutisi kui ka alalisi liikluskorralduslikke muudatusi.Loe edasi...
  • 10.02.2017 | Paldiski laululaps 2017Loe edasi...
  • 08.02.2017 | SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (HEAK) tegevused aastal 2017Loe edasi...